Mere poole

Hommikul üles ja läksime jalutasiime küla peal veits ringi, lootes leida hommikusöögiks kohta. Kohvik leitud, jama ainult selles, et menüüd poola keeles ja keegi peale poola keele ei mõista, ei inglise, vene ega isegi mitte saksa(mitte, et me ka ise oleks selles eriti tugevad olnud). Soov oli saada nagu ikka hommikusöögiks näiteks omlett või pudru või midagi sellist. Lõpuks suutsime tellida endale Jasnicat, mis maakeeli tähendab purustatud muna, ehk siis omleti ja munapudru vahepealset asja. Mõned päevad hiljem juba oskasime paremini menüüd lugeda ja pea iga hommik möödus Jasnicaga, kuna polnud nagu eriti midagi muud võtta. Hommikusöögi ajal leidis Valdis endale sõbra, kes ei osanud samuti peale poole keele midagi ja tõenäoliselt polnud ta ka veel päris kaineks saanud, aga ühe asja suutis ta Valdisele selgeks teha- osta mulle üks õlu :) Valdis hea inimesena andis oma uuele poolakast sõbrale 3,5PLN, just niipalju maksis üks õlu. Vaatamata sellele, et Valdise sõber tahtis pikemalt juttu rääkida, suutsime edasi liikuma hakata. Sihtmärgiks Elblagist põhjas olev säär(just samasugune nagu ka eestlastele teada tuntud Nida poolsaar). Tee polnud pikk(300km), kuid kuna teed on seal päris kitsad ja suure liiklusega, siis aega võttis teekond 5h. Jõudsime kohta nimega Kati Rybackie, mis asus kohe sääre alguses. Rand oli ilus ja vesi soe, sai ka ujumas käidud. Õlut ostes õppisime ära ühe poola tähe- Y. Ostsime Żywiec õlu ja saime teada, et Y on tegelt Õ. Peale paaritunnist rannamõnu läksime Poola suvepealinna Gdanski vanalinna sööma. See on üks neljast poolas asuvast UNESCO kaitse all olevast vanalinnast. Sealses restoranis(Primitive, aardessil ul.Piwna 3/4) sai seekord sõbra Jano. Kohalik poolakas oli seekord mitmekeelsem ja rääkis nii inglise, kui ka vene keelt. Rääkis meile pisut linnast ja muudest poola kommetest. Peale sööki tegi ka kiire ekskursiooni Gdanski vanalinna peatänaval. Söök oli hästi maitsev ja 5 peale tuli arve kuskil 500eek kanti, mis tundus väga odav. Õhtul läks öömaja leidmisega kiireks, mehed võtsid väikse õlle ja jätsid öömaja leidmise naiste hooleks. Kuna aga käesoleval nädalavahetusel oli seal just megasuur festival, siis olid kõik hotellid välja müüdud. Öösel kella 2 ajal lõpuks leidsime Sopotist ja Gdyniast põhja poole jääva väikese sääre tipust kämpari, kuhu saime telgid püsti panna. Koha nimi oli Rewa ja telkimine maksis 100eek nägu.